Vaatamisväärsused
Võerdla küla piirneb lõunast VANA-NARVA MAANTEEGA. Risti ida-lääne suunal Rebala muinsuskaitseala läbiv Vana-Narva maantee oli omaaegne tähtis kauba- ja postitee mida mööda käis liiklus St. Petersburgi ja Tallinna linna vahel. Peale uue, 4-realise maantee rajamist paralleelselt vana teega, on Vana-Narva maantee jäänud kohaliku tähtsusega teeks.
Uute ehituste ja planeeringute tagajärjel on tee mitmes kohas katkenud. Rebala ala läbiva säilinud tee alguspunkt on Võerdlas, vana Kostivere kõrtsi, hilisema Ületee talu töölistemaja juures.
Kostivere kõrtsi varemetest umbes 200 m põhja on 5.mail.2005 paigaldatud mälestuskivi Maardu Keemiakombinaadi fosforiidikaevanduse tõttu 1960-1970-ndatel oma kodud kaotanud Võerdla küla elanike ja nende hävitatud talukohtade mälestuseks.
Alustades oma rännakut vana kõrtsi varemete juurest möödute Ületee talukomplesist mille rajas insener Sirkel. Sellest ka kohalike seas kasutusel olev kohanimi -Sirkli. Kolhoosiajal võeti osa talukompleksist kasutusele veterinaar punktina ja sinna seadis end sisse kolhoosi loomatohter.
Ida suunas liikudes möödute Eesti esimesest lemmikloomade kalmistust. Edasi jäävad tee äärde hulgaliselt kaitse all olevad muinaspõlde ja tähistatud kultuse-ehk lohukive.
Maastikku hoolsamini vaadeldes on näha vanad teekohad mis viisid Kostivere mõisast läbi Võerdla küla Kallaveresse.
Rebala-Võerdla teeristi lähedal loopealsel on avastatud muistne asulakoht. Räägitakse, et samas loopealsel olla olnud laagris ka Peeter I sõjavägi koos relvastusega. Teel Peterburist Tallinnasse läinud Võerdla küla kohal katki ühe kahuri ratas. Kuna tee ääres Eriki talus elas Võerdla küla sepp, siis saadi temaga kaubale ning sepp parandanud katkise kahuriratta. Seni olnud Peetri väed loopeal laagris. Sestpeale kujunenud ka Eriki talule uus nimi Puska (vene keeles - puška - tõlkes kahur).
Uus-Rebalast läbi sõites möödute Kärmu poehoonest, Vabadussõja monumendist, Jõelähtme kirikust ja pastoraadist.
Omanäoline nähtus on Kostivere karstiala maa-alune jõgi. Sõites üle Jõelähtme vana kivisilla jääb vasakule poole Rahvamaja, endine Peeter Suure Merekindluse ohvitseride söögisaal, paremal pool asus vana Niida kõrts mis peale sõda maha põles. Niida kõrtsi suur tuba oli olnud nii suur et kohalikud lapsed seal talveajal jalgrattasõitu käinud harjutamas.
Sealsamas lähedal oli ka laadaplats kus enne II Maailmasõda Jõelähtme valla laatasid peeti.
Järgmine omaaegne postijaam oli hoones kus tänasel päeval toimetab Jõelähtme vallavalitsus.
Jõudes Koogile, räägiksid vanemad inimesed teile oma lapsepõlve magusamatest mälestustest Koogi kondiitriäris. Samuti asus Koogil apteek, koloniaalkauplus, vesieveski. Praegu tegutseb Koogil vaid kauplus. Enne kauplust, Vana-Narva maanteelt vasakule sõites, jõuate Jägala Joa äärde, kus suviti toimuvad Jõelähtme laulupäevad.
Ja Koogilt edasi Jägala jõgi Koeralooga sillaga.
http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5el%C3%A4htme%E2%80%93Kemba_tee
|
